Õige koerakuut hoiab vihma ja tuule eest

Selleks, et aastaringselt õues elav koer end hästi ja tervena tunneks, on tingimata vajalik, et tal oleks mugav ja turvaline koht, kuhu väsimuse ja halva ilma korral varjuda.
Eesti jaheda ja niiske ilmastiku eest ei ole kaitstud ka meie lemmikloomad, eriti need, kes aastaringselt väljas elavad. Seetõttu on läbimõeldult ehitatud eluase ka nende pika ja terve elu tagamiseks väga oluline. Nii nagu iga inimene, eelistab ka iga koer veidi erinevat eluaset, kuid üks põhimõte on alati sama – kuut peab olema tuult- ja vettpidav.

Kahetoaline kuut
Koerakuut peaks olema kahe kambriga. Esimese kambri välisseinad võiks olla soojustamata (kuid niiskuse- ja tuuletõkkega), et koer ka kuuma ilmaga võiks kuudis viibida. Tagumine kamber on mõeldud aga kaitseks külma eest ning selle välis- ja ka vahesein peavad olema soojustatud. Soojustusvill asetatakse sissepoole niiskustõket ja kaetakse sisevoodrilaudadega, mis omakorda kaetakse nn soome papi või vineeriga, kuna sellist sileda sisepinnaga kuuti on kerge hooldada. Põranda soojustamiseks kasutatakse villa asemel vahtplasti. Pajudele koertele meeldib aknast välja vaadata ja nii on enamikel kuutidel väike klaasaken. Mõnda koera häirib aga isegi lehe langemine puult. Kuuti minnes tahab ta vaid vaikust ja rahu ning seega pole aken otstarbekas.

Erinevad mõõdud
Kuut tuleks valmistada iga koera mõõte ja soove eraldi silmas pidades, hinnas see olulist vahet ei tee, aga koera elukvaliteedis küll. Nii oleks kuudi ideaalseks kõrguseks koera kõrgus pluss 10 cm. Seega võib juba ühe ja sama tõu emase ja isase koera kuut kõrguselt erineda. Liiga kõrge kuut võib olla talvel jahe, liiga madalas tunneb koer end ilmselgelt ebamugavalt. Kuudi sissepääsuava peab olema paraja suurusega, et koer sellest vabalt sisse-välja käia saaks.
On valmistatud ka nn. "kahe koera kuute", kus on kaks sissepääsuava ning vastavalt koerte läbisaamisele ja privaatsusevajadusele kas üks suur või kaks väiksemat tagakambrit.

Erinevad katused
Et rasket katusekaant saaks üksi tõsta, on see kinnitatud seina külge hingedega. Kuudi seina ülemisse serva on kinnitatud kummitihend, millele katus toetub, et vihm ja tuul sealtki sisse ei pääseks.
Enamikule koertest meeldib vahel ka kuudikatusel seista ning seetõttu on katus reeglina lame. Siis tuleb lihtsalt jälgida, et selline kuut ei satuks madala aia äärde, muidu tabab koer kiirelt ära, kuidas üle aia pääseda. Samas tehakse ka viilkatusega kuute, mis kaetakse erinevate materjalidega.

Hooldus ja paigaldus
Siseseintele pandud vineer teeb koerakuudi puhastamise suhteliselt lihtsaks. Põrandaid ja seinu võib pesta nii nagu koduses majapidamiseski pesemisvahendi ja niiske lapiga. Kuuti tuleks puhastada vähemalt kord kuus. Puhastatud põrandale võiks asetada parasjagu põhku (heina), et koer endale ise sobiva pesa saaks kujundada.Ukseava ette võib talvel kinnitada tüki tihedat riiet, mis kaitseb kuudi esikut tuule ja vihma-lume eest.

Soojustatud ja kahelt poolt laudisega kaetud koeramaja on kaalult üsna raske, kuid kahe mehega saab selle paigaldamisega hakkama küll. Kuuti ei tohiks asetada otse maapinnale, kus niiskus varsti põranda rikub, vaid iga nurga alla tuleks asetada kindel tellistest või ehitusplokkidest "jalg", et õhk kuudi alt vabalt läbi pääseks.

Vajaminevad materjalid:
70 cm kõrguse ning 150 x 80 cm põrandapinnaga kuudi valmistamiseks kulub (kõik suurused ligikaudsed)

pruss – 24 jm (11 posti)
punnlaud – 2 x 60 jm (sise- ja välisvooder)
niiskustõkkepaber – 6 m2 (seinad, põrand, lagi)
5 mm soojustusvill – 6 m2 (seinad, põrand, lagi)
3 mm tuuletõkkeplaat või nn soome papp või vineer – 6 m2 (seinad, lagi)
penoplast – 150 x 80 cm (põranda soojustamiseks)
kummitihend kuudi ülemisse serva – ca 5 m
ruberoid katusele arvestusega, et katus ulatub üle kuudi servade (eest 15, mujalt 7 cm)

Refereeritud   ajalehest Äripäev