Lapsed ja koerad

Lapsed ja koerad saavad suurepäraselt omavahel hakkama, kui täiskasvanud kasutavad tervet mõistust ja asetavad ohutuse esikohale.

Pea meeles: iga koer on võimeline teatud situatsioonis hammustama.

Mõned koerad pelgavad väikesi lapsi, eriti kui koeral on olnud lastega ebameeldivaid kogemusi. Enamik koeri ei talu ainitist, pikka otsavaatamist, kiireid liigutusi, läbilõikavat kisa – kõik see on tüüpiline väikelaste puhul. Mõned koerad on loomu poolest sõbralikumad ja tolerantsemad, teised agressiivsemad.

Vaid üksikud hammustamisjuhud toimuvad ilma lapsepoolse provokatsioonita. Provokatsioon võib muide ka mitte aset leida, kuid eksisteerida koera ettekujutuses. Peame meeles pidama, et koerad ei ole väikesemõõdulised inimesed karvastes kostüümides – nad on hoopis teine liik!

Tüüpiline hammustamis-situatsioon (koer pureb last): väike laps näeb koera, keda tahab paitada. Koer ei pruugi kontakti soovida. Ta annab esmalt hoiatuse – uriseb. Urin tähendab: kohe järgneb midagi hullemat, kui mu hoiatust arvesse ei võeta.

Hoiatuse tüüp ja hoiatuste arv võivad varieeruda. Paljud koerad jalutavad lihtsalt eemale – ka see tähendab hoiatust. Kui laps järgneb, hoiatab koer uuesti – tõenäoliselt urinaga. Tõsisema hoiatuse korral jäigastab koer kogu keha. Lapsed ei mõista hoiatust, kui nad seda näevad ja kuulevad. Mis on arusaadav täiskasvanule, pole seda lapsele. Laps järgneb koerale ja püüab teda patsutada – kuigi koer on selgelt väljendanud, mis juhtub, kui teda rahule ei jäeta. (Paraku ründavad mõned koerad ka ilma eelhoiatusteta).

Patsutamise ja kallistamisega tungib laps koera „privaattsooni”. Kui koer näeb, et tema hoiatusi ei arvestata, järgneb nö. viimane võimalus koera jaoks – ta hammustab. See on normaalne instinktikäitumine. Koer reageerib ebameeldivusele liigiomase normaalse käitumisega.

Teine väga levinud pureda saamise põhjus on, et lapsed jooksevad ja karjuvad koera läheduses. See äratab koeras saagiinstinkti. Laps, kes ringi tormab ja koeraga maadleb, julgustab koera hambaid kasutama. Koerte omavahelistes mängudes on hammaste kasutamine täiesti normaalne.

Ka magava koera ehmatamine või tema segamine söögiajal on provokatiivne tegevus, mis võib lõppeda pureda saamisega.

Lastele tuleb õpetata, milliseid mänge võib koeraga mängida, kuidas koera puudutada, kuidas koera kehakeelt mõista ja millal koer rahule jätta. Lisaks, et koera ei tohi ka naljapärast, mänguhoos  lüüa, et hääletooni tuleb koeraga mängides alandada, et koera ei tohi kiustata.

Kui lapsed on piisavalt vanad, võib neid kaasata koera treeningprotsessi, aga ALATI vaid täiskasvanu järelvalve all.

Tuleb meeles pidada, et seda, mida koer talub oma pere laste puhul, ei pruugi ta taluda võõraste laste puhul. Ole ekstra tähelepanelik, kui su lastel on külalised, ja seleta ka külalistele, millised on koeraga käitumise reeglid.

Kui koeral on pääs aia äärde, tuleb kindlustada, et ei tekiks situatsiooni, kus näiteks naabrilapsed koera läbi aia kiusavad. Lastele pakub tihti lõbu koer haukuma saada ja siis ära joosta. See paraku õpetab koera lapsi mitte sallima.

Ära mingil juhul kasuta koera kettipanemist võimalusena koera ja laste eraldamiseks. Lapsed satuvad mänguhoos tõenäoliselt koera ketiulatusse ja tagajärjed võivad olla rasked, kuna koer kaitseb oma territooriumi.

Täiskasvanute järelvalve on ülioluline! Mitte mingil juhul ei piisa sellest, et lapsel kästakse koerast eemale hoida. Pea meeles, et väikelapsed ei anna endale aru ohusituatsioonist. Täiskasvanute kohus on kaitsta nii lapsi kui koeri situatsioonide eest, kus üks või teine võiks ohus olla.

Kui su juuresolek ei ole sajaprotsendiliselt kindel, eralda koer lastest.

PEA MEELES:

- Väikeseid, eelkooliealisi lapsi ei tohi jätta koeraga omapead, ükskõik kui usaldusväärne või hea käitumisega koer ka oleks.

- Koer võib kallistamist ja ümbert kinni hoidmist tajuda ohuna, ära lase lapsel seda teha koeraga, kes pole sellega harjunud. Õpeta lapsi patsutama koera õrnalt – mitte kinni haarama või pigistama.

- Koeral peab olem rahulik koht, mida ta saab täiesti enda omaks pidada (tuba, puur, oma nurk). Ära lase lastel kunagi koera häirida, kui koer on oma „privaatkohas”.

- Ära lase lastel häirida koera söömise ajal.

- Õpeta lapsi, et nad koerast möödudes ei jookseks ega karjuks.

Tee kõigepealt iseendale selgeks, kuidas koer märku annab, et tal on ebameeldiv. (kehakeel, häälitsused). Lapsed ja koerad saavad suurepäraselt omavahel hakkama, kui täiskasvanud kasutavad tervet mõistust ja asetavad ohutuse esikohale.

Internetimaterjale  refereeris Epp Maltis