Üksiolekukartus

Üksiolekukartusega (ingl. k. separation anxiety) koerad ilmutavad üksi jäädes äärmuslikke käitumisprobleeme. Kõige levinum käitumine on vara hävitamine (end vahel selle käigus ka vigastades), eriti saavad kahjustada uksed või aknad. Sellega kaasneb ulgumine ja haukumine ning ahastusest tingitud urineerimine ja roojamine. Laastamine ja maja mustamine ei ole katsed omanikule tema lahkumise eest kätte maksta, vaid on tegelikult reaktsiooniks paanikale.

Üksiolekukartus tekib:

- kui koer ei ole kunagi või on väga harva üksi jäetud;
- pärast pikka ajavahemikku, nagu puhkust, mille jooksul koer ja omanik on pidevalt koos;
- pärast (koera meelest) traumeerivat sündmust, näiteks kasvanduse aedikus või varjupaigas viibimist;
- pärast muutust perekonna igapäevatavades, näiteks kolimine uude elukohta või uue inimese lisandumine koju.

Koerad, kes ilmutavad üksiolekukartust, järgnevad omanikule toast tuppa ja lähevad ärevile ka siis, kui omanikust lahutab neid vaid suletud uks. Neile ei meeldi üksi väljas olla. Nad reageerivad depressiivselt või ärevalt sellele, kui omanik majast väljub.

Väiksema üksiolekukartuse puhul võib kasu olla järgmisest:

- Omaniku tulemised ja minemised peavad olema rahulikud. Ignoreeri oma koera esimestel  minutitel   pärast kojunaasmist, siis patsuta teda rahulikult.
- Jäta koerale mõni riietusese, millel on sinu lõhn – midagi, mille närimisest sul kahju ei ole.
- Paku koerale huvitavat keskkonda, et tal üksi olles tegevust oleks. Heaks abivahendiks on vastavad mänguasjad (isegi mitu erinevat) mis on täidetud toiduga – selle tühjendamine paneb koera tegutsema.
- Peida majja koerale otsimiseks tema lemmikmaiuseid.
- Vahel aitab ka raadio või televiisori mängimajätmine, kui koer seostab seda sinu kohalolekuga. Või tee kassett oma köögis tegutsemise helidest (nõudekolin, kraanist voolav vesi) ja pane see mängima, kuniks ära oled.
- Enne lahkumist tee koerale „aeroobika”harjutusi, kuid lase koeral siiski enne lahkumist maha rahuneda. Väsinud koer talub üksiolekut paremini.
- Pane koer lamama (või seo kinni) ja suurenda järk-järgult vahemaad sinu ja koera vahel. Eesmärgiks on, et  saad tema nägemisulatusest väljuda ilma, et koer oma asendit muudaks. Koera juurde tagasi tulles premeeri teda.
- Mõni koer tunneb end mugavamalt puuris – kui koerale on esmalt selgeks tehtud, et puurisolek on turvaline kui paradiis. Kuid paljudel juhtudel „vangistus” vaid suurendab koera paanikat ja hüsteeriat.
- Mõned koerad tunnevad end paremini, kui neile on seltsiks teine loom. Kuid see meetod ei ole alati edukas, seega pead endale selgeks tegema, kas sa  tegelikult ikka tahad veel üht lemmiklooma.

Koera karistamine hävitustöö pärast ei ole tõhus ja võib tegelikult asjad hullemaks muuta, kuna see võib koera ärevust suurendada.

Raskemad juhtumid nõuavad koera tundlikkuse vähendamist, et koer üksi jätta. See võib võtta palju aega. Vahel kasutatakse selleks veterinaaride poolt väljakirjutatud ravimeid ajutise meetmena (koos käitumise muutmise programmiga).

Raske üksiolekukartusega koerad võivad ennast vigastada ja/või sinu kodu kahjustada, mistõttu sul tuleks välja mõelda mingi lahendus, kuniks sul on õnnestunud probleemi vähendada. Võid näiteks jätta koera päevahoidu või naabri või pereliikme hoolde, keda usaldad.

Internetist refereeris Ülle Üksik