Leinamisest 

Paljudel inimestel, kes ise koeri  pole omanud,  on raske uskuda, et koerad  võivad luua üksteisega väga tugevaid sidemeid.  Tegelikult aga omab koerte (ja üldse loomade) lein mitmeid samasuguseid sümptomeid nagu inimese oma. Üksteisest (surma läbi) eraldatud loomad näitavad sarnaseid stressireaktsioone kui leinav inimenegi.

Kaaslase kaotanud loom võib muutuda rahutuks, närviliseks, kurvameelseks, võivad tekkida une-ja söömishäired. Kaaslaseta jäänud koer võib pikki kuid tagajärjetult oma kadunud seltsilist otsida või omanikult tavalisest rohkem tähelepanu nõuda.

Kuidas saab omanik koera leina leevendada?

- Säilita võimalikult sarnast elurütmi sellele, mis valitses enne teise koera surma

- Püüa koera käitumise muutustele mitte tähelepanu pöörata. Kui ta näiteks söögiga pirtsutab, ära vaheta toitu. Kõik, mida saavutad, on veel hullem „valimine”.

- Ära pinguta üle tähelepanuga, mida koerale  osutad. See võib viia üksijäämishirmuni.

Tihti küsitakse, kas peaks laskma teisel koeral (koertel) oma surnud kaaslast nuusutada.  Ei ole tõendeid, et see koera rahustab, kuigi mõned inimesed seda usuvad. Tavaliselt rahustab see pigem omanikke. Seepärast, kui soovid, et koer saaks kaaslasele „hüvasti” öelda, siis lase sel sündida.

Kuidas saab omanik enda leina leevendada?

- Anna endale aega ja võimalust leinata. On loomulik, et koer tähendas sinu jaoks väga palju. Lein, mida tunned, on normaalne reaktsioon lemmiku surmale.

- Otsi inimeste seltsi, kes mõistavad sinu kaotust, lase neil sinu eest hoolitseda ja sind lohutada.

- Räägi sõpradega oma koerast, temaga koosveedetud ajast, naljakatest seikadest, koera pahategudest, mis tagantjärele meenutades naerma ajavad ja heldima panevad.

- Luba endale „tagasilangemisi”. Lein kulgeb lainetustena. Alguses on lained kiired ja tugevad, aja möödudes muutuvad harvemaks ja nõrgemaks.

- Ära imesta, kui pühad, teatud lõhnad, sõnad vms. kutsuvad  esile tugevama laine. Eriti emotsionaalne aeg on sünnipäevad, pühad, muud perekondlikud ja pidulikud sündmused.

Lein on arvatavasti üks segadusseajavamaid ja emotsionaalsemaid tundeid, mida inimene (ka loom) võib tunda.

Lemmiklooma kaotanud omanik  tunneb pahatihti, et ühiskond ei „luba” tal oma tundeid avalikult ja tugevalt väljendada. Ära mõtle selle peale, mida teised sinust arvavad. Lemmiklooma ja inimese vaheline side võib tihti olla tugevamgi kui inimestevaheline. Sinu koer väärib parimat oma elus, samuti parimat osa sinu tunnetest ka siis, kui teda enam sinuga ei ole.

Internetist refereeris Epp Maltis