ESLÜ korraldas 20.- 21. mail Tallinnas seminari kaitsekoolitajatele-varrukameestele. Koolitaja Sami Valkama, Soome

Seminar osutus oodatust töisemaks.Kohale oli tulnud kuus varrukameest koos oma koolitusgrupi koertega. Lisaks veel ka koolitajate omad koerad. Mind isiklikult rõõmustas just piirivalvest, politseist, päästeametist pärit olevate koerajuhtide -koolitajate aktiivne osavõtt.
Nagu juba eelnevalt välja kuulutatud, oli põhitemaatika kuulekus kaitsetöös. See eeldas juba teatud saavutatud taset. Seminari teema ajendiks oligi pidev vaidlus kaitseplatsidel koerajuhi ja varrukamehe rollist koolituse läbiviimisel. Tihti esinev üksteise süüdistamine ja sellest tingitud närviline õhkkond ei loo vajalikku kliimat ja hammasrataste vahele jääb pahatihi koer.

Seminarist võiks järeldada nii mõndagi, kuid neli põhipunkti tooks siiski eraldi välja:
1.Koerajuhil peab olema selge eesmärk
2.Koerajuht koolitab oma koera (kasutades abilisi)
3.Ühel koolitusplatsil peab treeningu ajal olema vähemalt kaks inimest, kes suudavad kaitsetööd teha
4.Kui tegevus ei too rõõmu/rahuldust, tuleb valida teine koolitusala

Sellest järelduvalt osutus koerajuhi roll kogu koolituse läbiviimisel oluliselt suuremaks, kui tihi arvatakse. Tegemist ei ole robotiga, kes täidab ainult varrukamehe antud korraldusi. Sellise tööstiiliga on võimalik ehk veel kohalikel võistlustel esineda, kuid tulevikku vaadates (võtame kasvõi osalemine WUSV MMil) see eesmärki ei täida. Tegevuse teadvustamine ja koera lugemise oskus on ka koerajuhile vajalik.

Pidevalt rõhutas Sami Valkama nn. must-valge koolituse põhimõtteid, suhteliselt emotsioonidevaba, ratsionaalset tegevuse läbiviimist ja koera hinge-vaimu arendamist.Igatahes oli tore vaadata, kuis "emotsionaalne" soomlane rahulikult ja selgelt andis nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjutusi koertele. Lisaks suhtles inimestega ja koolitas koerajuhte. Mõtteainet sellest pikemaks.

Rene Radala, seminari korraldaja
(ESLÜ koolitustoimkond, Eesti Piirivalve)

FOTOD Helve Käro