Urve Lageda ja Ratsumestarin Drago FCI IPO MMil

Võistlusjärjekorra loosimisel said eestlased numbri 74.
See tähendab neljapäeval kell 15:55 kaitsesooritus, reedel 13:00 jälg ja pühapäeval 8:00 kuulekus.

Sai ära proovitud tõeline staadion, millest siiani kogemust polnud.

Ilm kohapeal on suviselt ilus.

Meeleolu on hea.
Majutus on suurepärane.

1. võistluspäev

Ilm oli jälle suvine. Meie võistlejate jaoks selgelt liig. 26 kraadi. See aasta jäi ju meil suvi vahele. Enne sooritusele minekut pidi koer platsi kõrval punasel vaibal praadima. Ega see kasuks ei tulnud.
Kuulekuses ja kaitses keegi läbi ei kukkunud, aga sooritusi oli muidugi seinast-seina.

Urve ja Drago astusid platsile täpselt planeeritud 15:55. 

Kuigi enamus tribüüni ajas omi jutte, hoidsid eestlased hinge kinni ja kõndisid oma vaimus Urvega kaasa. Drago jooksis varjed korralikult, valvamine on tal vahel ka parem olnud, põgenemise takistamisel oli lahtilaskmiseks kahjuks kahte käsku vaja. Soorituse edenedes paranesid mõlemad meie võistluspaaris. Pikamaa rünnak oli juba nii palju muljetavaldav, et lisaks omadele huilgasid ka teised pealtvaatajad.

Kokkuvõtteks 88 punkti. S.Hursti ja P.Wahlström ja P. Rapila avaldasid tunnustust ning arvamust, et oleks võinud isegi rohkem punkte anda.

Urve ise arvab, et kõige tähtsam on, et ta ellu jäi :0). Sportlasena oleks ta muidugi paremat tahtnud. Aga koer näitas ennast heast küljest ja sellega, mis välja ei tulnud, tuleb veel tööd teha. Mõlemale on rohkem kogemusi vaja parema tulemuse saavutamiseks sellisel suurvõistlusel.

2. võistluspäev

Suvi sai otsa. Hommik tervitas tihedate pilvedega ja paksu vihmaga. Kõik soojad riided said selga pandud.

Võistlejad sõitsid fännidega koos ühes bussis põllule. Põld oli sisseküntud põhuga mullapõld. Jäljetegijate jalad olid tõsiselt porised. Loosimine oli meie meelest kummaliselt korraldatud, sest Urve ei saanudki loosi võtta vaid jäi järjekorras viimaseks. Jäljenööride mõõtmine oli aga veelgi kummalisem: seda tegi üks koordinaator oma mehise sammuga.

Kuniks me oma järjekorda ootasime, jäi vihm üle. Pilves ja tuuline oli aga ikkagi.
Kahjuks kadusid Urve ja Drago meie silmist künka taha oma sooritust tegema. Maa jälje algusesse oli tõsiselt pikk. Siis me ootasime kõik põllu ääres ja pidasime pöialt midagi tegelikult nägemata ja teadmata.

Aega läks väga kaua enne kui Urve jälle künka tagant paistma hakkas. Mida nad seal kumeruse taga tegid, on vaid nende teada...

Hurraa!! 95 punkti.

Urve komentaar: Koer ajas nii ilusasti jälge, et mul võttis silma märjaks. See, mida kuu aega sai treenitud: madalat samm-sammus ajamist, tuli ka välja. Kahjuks oli ühes vastutuult nurgas veidi otsimist ja esemetel polnud Drago kohtuniku jaoks piisavalt rõõmus. Aga koer tegi väga head tööd.

Puhkepäev

Laupäeval said eestlased hinge tõmmata. Käidi kohaliku Wavre linna peal aega veetmas ja Brüsselis Euroopat vaatamas. Samas nähti ka platsi peal üht-teist.

Korralduse veidrustest:

-toitlustuseks pakuti vaid hamburgeri/hot dog-i ja õlut. Kusjuures jooki ostes tuli ühest kohast osta talongid ja teisest kohast lasti õlut.

-nelja päeva pilet oli ühe paberi küljes neli talongi, millest iga päev lõigati üks ära ja sisse-välja käimiseks löödi tempel käe peale – iga päev uus ja ise värvi.

- WC külastus maksis 30 euro senti, mis oli päris palju pika päeva peale, kus toitutakse vaid õllest ja saiast.

Kaubandus nagu oli  ja ei olnud ka. Igasugust koerakaupa pakuti palju, aga üritusega seotud suveniire polnud midagi.

Võistlustel nähtud 99 punkti kaitse oli tõeliselt vaatamist vääriv. Jäljel nähtud 99 oli samuti suurepärane pilt. Kuulekuse 98 ei olnud ka midagi ette heita, kuid WUSV’il oleme ka paremat näinud.

Seda, et hantel ei lennanud üle tõkke, nägime mitu korda. Isegi 1m tõke osutus mõnele koerajuhile esimesel katsel üle jõu käivaks. Samas mõni malinois püüdis ka A-tõkkest puutumata üle hüpata. Kaitses nägime igasuguseid varjes haukumisi: näiteks sitsides või lamades.

Üks koer demonstreeris väga hästi, kuidas varrukameest on võimalik takistada: hambad varrukas, tõmbas tagumised jalad kõhu alla ja lohises pepu peal varrukamehele järele. Üks koer valvas varrukameest käpp ümber varrukamehe jala ja üks võitles nii ägedalt, et tõmbas varrukamehel varruka pea-aegu käest ära (küünarnukk juba paistis). Mitmesuguseid pika maa lendusid nägime muidugi ka. Erinevaid varrukast lahti lendamisi, kusjuures üks koer lendas alt ülesse terve ringi.

Kõige mõtetum osa üritusest oli aga „Welcome event“. Süüa anti vaid jao pärast ja show osa oli pea olematu: laste sünnipäevi sisustav Papa Chico. Kuna järgmine päev oli võistluspäev, siis me lahkusime enne, kui põnevaks läks, aga ilmselt ei läinudki.

Viimane võistluspäev

Päev algas selge taeva ja tõsiselt karge põhjamaise ilmaga. Staadionil ei olnud kell 8 hommikul kedagi peale Eesti ja Austria toetajate, kes olid sellel päeval esimestena stardis.

Kuniks Urve ja Drago staadionil olid, jättis meil süda lööke vahele ja värisevate kätega oli väga raske pildistada.

Vigu ja ootamatusi tuli üksjagu, aga mis kõige tähtsam, tulemus oli koju toodud. Selle 74 punktiga tehti ajalugu!

Urve: Oli hea meel, et koer tegi mõned krutskid.

PILDID Mare Adermann