AJAKIRJA SAKSA LAMBAKOER 3/2009 SISUKOKKUVÕTE

AMETLIK

• Toimetaja veerg, ESLÜ juhatus, kontaktid
• ESLÜ ürituste kalender 2010, lühendid
• ESLÜ juhatuse otsused ja uued liikmed. Juhatuse koosolekute protokollid: http://www.saksalambakoer.ee/est/dokumendid/juhatuse_otsused
• WUSV uudised

Ülevaade ajakirja "WUSV Aktuell" nr 10 (03/2009) ja nr 11 (08/2009) sisust, 31.08.2009 Ulmis toimunud WUSV Üldkoosolekust ja 12.10.2009 Krefeldis toimunud WUSV Töökoerte Konverentsist.

SPORTLIK

• WUSV Maailmameistrivõistlused 2009

22. WUSV Maailmameistrivõistlused toimusid käesoleva aasta 8.-11. oktoobril Krefeldi linnas, Saksamaal. Peakohtunikuks oli G. Diegel, jäljekoordinaatoriks J. Ritzi, A osa kohtunikuks I. Lengvarsky, B osa kohtunikuks G. Müllegger, C osa kohtunikuks Lance R. Collins, varrukameesteks Vincenzo Magnati ja Sven Leuschner. Registreerus 170 võistluspaari 42-st riigist, kellest osales 162 võistluspaari 41-st riigist. WUSV 2009. a. Maailmameistritiitli võitis Sharon Ronen koeraga Sam Beit Haboxer Mehagiva, meeskondlikus arvestuses sai esikoha Saksamaa. Eestit esindas MM-l võistkond koosseisus Tatjana Tšernjakova ja Quay v. d. Moezenbulte, Urve Lageda ja Ratsumestarin Drago, Tõnis Vanaveski ja Piirikoer Basko ning võistkonna kapten Mare Adermann. Urve ja Drago saavutasid punktidega (95-73-84) 252 (G) 101. koha, Tõnis ja Baksi (96-79-76) 251 (G) 104. koha ning Tanja ja Quay (86-77-74) 237 (B) 121. koha. Meeskondlikus arvestuses saavutas Eesti võistkond 28. koha.

NÄITUS

• ESLÜ erinäitus 08.-09.08.2009 Kehras, kohtunik hr. hr. Franz-Peter Knaul (SV), varrukamehed: Viktor Salalui ja Aivo Oblikas.

KOOLITUS

• Reijo Kojo loeng "Võistluskoera ettevalmistus võistlussoorituseks" 15.08.2009

Viimase 14 aasta jooksul 4 erineva koeraga 9 korda WUSV MM-l osalenud Reijo Kojo võtab (ostab, laenab, rendib) endale terve täiskasvanud koera, kes on talle oma potensiaaliga silma jäänud,  tegeleb temaga paar aastat, töötab ta üles, võistleb ja kui koer enam seda rahuldust pakkuda ei suuda, tagastab või edastab ta koera endistele või järgmistele omanikele. Väga olulise soovitusena rõhutas Kojo korduvalt: usaldage koera! Tema sõnul närveerivad inimesed tühiste asjade pärast just selle tõttu, et nad ei usalda oma koera. Võimalusel soovitab ta treenida koera intensiivselt nii palju aega enne võistlust, et jääks varuaega. Ka võistluste eel peab julgema treeningus nõuda, sundida ja korrigeerida. Oluline on treenida probleemseid kohti, kuid sealjuures ei tohi ka ülejäänut unustada ja unarusse jätta.

• Mia Skogsteri Kuulekuseseminar 26.-28.06.2009

Käesoleva aasta ESLÜ kuulekuse seminari kutsus Koolitustoimkond läbi viima ennast kogu maailmale suurepärase koerajuhina juba korduvalt tõestanud koolitaja Mia Skogsteri Soomest, kelle saavutused malinois Mecberger Chortoryiskiga räägivad iseenda eest. Seminaril osaledes tekkis küll tunne "Koera koolitamine - see on imelihtne!", kuid samas pidid paljud tunnistama, et ollakse sellega lootusetult hiljaks jäänud, sest enamus tööst tehakse ära just kustikaga. Siiski said väga väärt nõu ja ülimalt nutikaid nippe ka edasijõudnud koerajuhid.

SPORTLIK

• Eesti Saksa Lambakoerte Meistrivõistlused IPO-s 15.-16.08.2009, kohtunik hr. Reijo Kojo (Soome), varrukamehed: Viktor Salalui ja Tõnu Mägi. Meistritiitli võitja Tatjana Tšernjakova koeraga Quay v. d. Moezenbulte.
• Eesti Saksa Lambakoerte Meistrivõistlused KK-s 29.08.2009, kohtunik pr. Aliftina Petrova. Meistritiitli võitja Arne Altmets koeraga Heleros Cindy.
• Eesti Saksa Lambakoerte Meistrivõistlused PJK-s 12.09.2009, kohtunik pr. Vilve Roosioks. Meistritiitli võitja Kairi Viherpuu koeraga Apollon vom Team Endrefalva.
• Eesti Saksa Lambakoerte Meistrivõistlused FH-s 17.-18.10.2009, kohtunik hr. Juha Puurunen (Soome). Meistritiitli võitja Igor Suhhalet koeraga Unerschrocken Wimba.

ARETUS

• Aretuskontrollide tulemused: 18.07.2009 H.-P. Schweimer (SV), 08.08.2009 F.-P. Knaul (SV), 05.09.2009 F. Christensen (Norra)

TEEME TUTVUST

• Soome rahvuslikud koolitusalad. II osa

Tutvustatakse Soome rahvuslikke koolitusalasid nagu pimedate juhtkoerte katse (opastuskoe ehk PAOP) ja päästekoerte katsed (pelastuskoirakokeet ehk PEKO): päästejäljekatse (pelastusjälkikoe ehk PEJÄ), päästeotsingukatse (pelastushakukoe ehk PEHA), varemekatse A ja B (rauniokoe A ja B ehk PERA A, PERA B), mere- ja järvepäästekatse (meri- ja järvipelastuskoe ehk PEME).

• Võlaõigusseadus

Võlaõigusseadus sätestab koerapidaja vastutuse koera põhjustatud otsese kahju eest. Tavapäraselt võib kahju tekitamine kaasa tuua suure kahjunõude, kuid mitte alati. Sellisteks kahju erijuhtudeks, millega ei kaasne kahjunõuet,  on koerte omavahelised kaklused ning õigustatud vasturünne ehk olukord, kus koer ründab sissetunginud kurjategijat.

ARVAMUS

• Arvamus: Aivo Oblikas "Elektririhm"

Elektririhm võiks inimese arusaamas olla see nö negatiivne mõjutus nagu näpistus, rihmatõmme või kõvemahäälne röögatus. Õige elektririhma kasutamine peaks olema selline, et koerale on eelnevalt selgeks õpetatud käitumine (ja käsusõna tähendus) ning see, et käsu mittekorrektne täitmine toob endaga kaasa negatiivse mõjutuse, õigesti käitumine aga preemia. Mõistlik on kasutada rihma selliselt, et vastavalt olukorrale valitakse selline minimaalne impulss, mis koerale sõnumi kohale viib.

ESLÜ - PALJU TOREDAID INIMESI

• Külli Soo
• Paul Einaste

MUUD

• Sisukokkuvõtted inglise ja vene keeles
• Nr 4/2009 sisututvustus, ülekutsed, ESLÜ liikmesorganisatsioonid
• ESLÜ poolt soovitatavad koolitajad, varrukamehed/kaitsekoolitajad