Kaanefoto: Epp Maltis

Ajakiri Saksa Lambakoer   

Ajakirja tellimine

Ajakirja arhiiv

Ajakirja Saksa Lambakoer 1/2006 sisukokkuvõte

Lk 4 / Juhtkiri

Kuna tõuühingu häälekandja ei saa olla pelgalt meelelahutusliku iseloomuga, võtame käesolevas numbris põhjalikumalt ette aretust puudutavad küsimused. Toimetuse kolleegium rõhutab, et aretuse pahupoolt puudutavates artiklites ei ole eesmärgiks tagantjärele näpuga näitamine, vaid ettepoole vaatamine. Mis tähendab terve, heade tööomaduste ja iseloomuga ning kasutuseesmärgipärase välimikuga SLK aretust. Terviseprobleemidele senisest suurem tähelepanu pööramine lähtub eesmärgist tõu kvaliteeti pidevalt parandada, samuti koerte tervist ja aretust puudutavate värskemate teadussaavutustega kursis olla.

Lk 5 / Juhatuse otsused, ESLÜ uued liikmed

Lk 6 / Uudised

Vastavalt WUSV’i otsusele on VA hinde saamiseks

SLK erinäitustel alates 2008.aastast nõutavad lisatingimused: IPO tulemus, DNA test ja HD ning OD uuring.

FCI ja WUSV allkirjastasid koostöölepingu,

mis kinnitab osapoolte koostöövalmidust ja teineteise tunnustamist ja näeb ette katse- ja näituse-eeskirjade võrdsustamist ja ühtlustamist ning tulemuste vastastikust aktsepteerimist.

URMA tulemas ESLÜ peaerinäitusele!

Suurepärane võimalus lasta pildistada oma koeri maailmakuulsal SLK fotograafil!

Erkotrükk toetab ajakirja Saksa Lambakoer 2006. a. aastakäigu trükkimist.

ESLÜ uus liikmesorganisatsioon on Kesk-Eesti Saksa Lambakoerte Klubi Maximus

ESLÜ kasvatajate-koolitajate-kohtunike nõukogu

töö jätkub kasvatajaeetika küsimuste aruteluga ja tõuaretusmäärustiku täiendamisega. Nõukogu protokollidega saab tutvuda ESLÜ kodulehel.

Lk 7 / SLK pole „igamehetõug”

Saksa lambakoerale on saatuslikuks on saanud komissar „Rex’i” sari, mis kultiveerib müüti SLKst kui sündinud geeniusest. Mida koera selliseks vormimine omanikult nõuab, sellest ei anta pahatihti endale aru. Probleemide puhul on vead inimestes, mitte koertes. SLK on aretatud eelkõige valve-ja karjakoeraks, töötavaks koeraks – ja on tõeliseks traagikaks sellele üllale tõule, et tänapäeva aretus on SLKst pahatihti rikutud närvikavaga diivanikaunistuse teinud. Siinkohal käib jutt tervest maailmast, mitte ainult Eestist. Kui inimene ei saa enda valitud tõuga hakkama, on viga inimeses, mitte koeras. SLK vajab õiglast ja kindla sõnaga peremeest, väga palju tegelemist ja (vabandust:) rohkem teadmisi kui keskmisel koeraomanikul tavaliselt on.

Lk 8 / ESLÜ Uue Aasta peol autasustati aasta parimaid

kasvatajaid, koerajuhte, näituse- ja võistluskoeri. Pidulisi oli maja tungil täis, söödi-joodi nõrkemiseni, elava muusika järgi rokiti hommikuni!

Vaata peopilte koos kommentaaridega

LK 12 / Kõva Sõna

Sierra Milton, kasvataja Suurbritanniast, kirjutab: Haavatav ego ja hirm saada külge kehva kasvataja silti paneb kasvatajad aretuskoerte pärilikest probleemidest vaikima Kõik tahavad võita ja eesotsas olla. Võita saavad vaid „kvaliteetkoerad”. Seda enam on kasvatajatel põhjust jätta paljastamata ebameeldivaid fakte oma kasvandike kohta. Näituseringi võitmisel pole palju pistmist veatu geneetikaga. Paljud võitjakoerad kannavad kahjuks varjatud geneetilist defekti – veelgi enam – kannavad üldsusele teadaolevalt geneetilist defekti. Võitma harjunud kasvatajad kardavad kaotada oma positsiooni (aga samuti ka kutsikate müügist ja paaritustest saadavat tulu), niisiis valitakse vaikimistaktika. Seetõttu suureneb geneetiliste haiguste ja neid põdevate loomade hulk iga aastaga. Avalikkuse ette toodud vigu on võimalik teadliku aretustööga parandada, seevastu varjatuks jäävad puudused ohustavad tõu tulevikku. Osa austusest ja tähelepanust, mida saavad näituseringide võitjad, peaks pühendatama kasvatajatele, kes töötavad eelkõige tõu heaolu nimel. Tõuühingutel tuleks reglementeerida oma eetikakoodeksid ja nõudma oma liikmetelt tervete koerte aretamist. Rõhuasetus tuleb ümber tõsta sõnalt „võitma” sõnale „aretama”. Kasvatustöö nõuab raha, pühendumust ja julgust tõde tunnistada. Võti, mis tagab tõule tuleviku, on kasvatajate omavaheline koostöö ja avatus. Peame lõpetama geneetilistest haigustest sosistamise ja tagarääkimise. Selle asemel tuleb koostada usaldusväärne register, mis abistaks kasvatajaid aretustöös ja aitaks vältida saatuslikke vigu.

Lk XX / Dr. Erkki Läike mõtteid SLK terviseandmebaasist

(SV kohtunik, WUSV’i direktorite nõukogu liige). Saksa lambakoera aretuse prioriteedid on: tervis, iseloom, tööomadused, anatoomia ja standardile vastav välimik (tähtsaimast alustades). Pärilikud vead peavad olema aretuses pideva tähelepanu all.   Tuleb luua ülemaailmne, rahvusvaheline SLK andmebaas, mis sisaldab kõikvõimalikku aretusega seotud informatsiooni. Andmebaas peab interneti vahendusel olema kõikidele kasvatajatele kättesaadav.

Lk 14 / Kiip või tätoveering?

Enamus meist ei kõhkle mobiiltelefoni või majapidamismasinat tehnoloogiliselt uuendatud (=kallima) mudeli vastu vahetamast. Miks tekitab vastuseseisu lemmiklooma märgistamine tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel (=kallimalt)? Selles, et lemmikloomad tuleb märgistada, on koerarahvas ühte meelt. Arvamused jagunevad, kui kõneks tuleb kiibi töökindlus, kiipimise kõrge hind ja selle kohustuslikkus, tätoveerimisprotseduuri valulikkus. Sõna saavad kasvatajad ja koeraomanikud nii ESLÜst kui väljastpoolt, Eesti Väikeloomaarstide Selts, Eesti Kennelliit, Tallinna linnavalitsus.

Lk 17 / Aretusisaste head ja vead avalikuks?

Väljavõte Vilve Roosioksa ja Epp Maltise meilivahetusest. Nad on erinevatel teemadel tihti tuliselt meilitsi mõtteid vahetanud. Sedakorda ollakse ühte meelt arutledes, kas ja kuidas teavitada ajakirja ja kodulehe veergudel meie kasvatajaid ja koeraomanikke Eesti (ja välisriikide) aretusisaste headest ja halbadest külgedest.

Lk 18 / Saksa lambakoer – hundiristand?

Algne saksa lambakoera tõuraamat näitab, et tõu loomisel on kasutatud hunte ning see toimus kõigest ca 90 aastat tagasi. Artikkel toob tõestavaid fakte ja näiteid SLK tõu algusaastatest. Hunt ja koer kuuluvad ühte liiki ja on geneetiliselt praktiliselt identsed. Koer on inimese poolt kas dekoratiivsetel või praktilistel kaalutlustel selekteeritud geneetiliste variatsioonidega hunt. Liigisisene erinevus ei laiene ainult välimusele, vaid avaldub ka vaimsetele võimete ja iseloomu erinevuses.

LK 20 / Armastus on pime

Artikkel pimedast saksa lambakoerast Jack’ist. Loomaarst dr. Ülle Kella kommentaarid SLK silmahaigustest ja nende võimalikust pärilikkusest. Toimetus on tänulik omanikule ja kasvatajale nende julguse eest avalikkuse ette astuda. Toimetaja õppis seda lugu kirjutades väga palju. Mitte ainult meditsiinilisi fakte, vaid eelkõige seda, et puudega loom (järelikult ka inimene) ei erine puudeta isendist kaugeltki nii palju, kui arvata võiks. Juhul, kui suudad sellise looma või inimesega suheldes üle olla eelkõige omaenda võõristusest tavapärasest erineva ees.

Pime Alaska kelgukoer Rivers

Koerte nägemispuudeid käsitlev lehekülg

Koerte silmahaigused

Lk 23 / Teadmised koera genoomist kiirendavad inimhaiguste uuringuid.

Koer on inimesele geneetiliselt väga sarnane. Lisaks jagab koer inimesega sama elukeskkonda, millel on suur mõju paljude pärilike haiguste kujunemisel ja avaldumisel. Tänu aretuse käigus kitsendatud geneetilisele pagasile on koerte geeniuuringuid lihtsam teostada kui inimeste omi. Tulemusi aga on võimalik kasutada mõlemate raviks. Koerte geneetilise mudeli tundmine lihtsustab teadlaste väitel pärilike inimhaiguste uuringuid kuni 50 korda.

Lk 24 / Kaunitar ja koletis

huvitavaid fakte Hitleri SLKst Blondi’st. Hitleril olevat kergem olnud alla kirjutada SS ohvitseri

surmaotsusele kui alla neelata halba uudist oma koera tervise kohta.

Ülihuvitavad teemaga seotud dokumendid aastast 1943

LK 25 / Fakte USA presidentide saksa lambakoertest

Lk 26 / Marika Mikk

 - intervjuu. Marika on tagasihoidlik. Tal on vaikne hääl. Ta ei oma eriti sportlikku hoiakut ja võistleb ta sellise „oh mis nüüd mina” ilmega. Aga kui läheb auhindade jagamiseks, riisuvad tema ja ta koerad tavaliselt koore. Marika tulemusteni on Eestis küündinud vaid väga vähesed koerasportlased. Lisaks on Marika väga mõnus kaasvõistleja, tal on alati hea nõu ja hea sõna varnast võtta.

Lk 28 / Margit Kuusman

– intervjuu. Margman - see oli kõige tihedamini korduv kennelinimi 2005. aasta parimate autasustamisel. Margit ütleb: „Ära ainult räägi, vaid tee ka teoks – siis räägivad juba teised sinu eest!” ja „Harmoonia saavutamine SLK välimuse, tööomaduste ja tervise vahel on täiesti võimalik”.

Lk 29 / Urve Lageda

– intervjuu. Urve’t autasustati Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga. Urve ütleb: „Saksa lambakoera elu on täisväärtuslik vaid siis, kui teda koolitatakse. Tema iseloom vajab seda. Inimene, kes saksa lambakoera võtab, peaks sellega arvestama.” Ja „SLK tervis on aretuses minu prioriteet number üks. Mis kasu on ilust või tarkusest, kui selle taga pole tervist?”

Lk XX / Eesti koeraspordi ajaloost

Eha Kõrve  saavutas SLK Tuuli-Tulli’ga suurepärase II koha üleliidulisel kaitse-valveteenistuse tšempionaadil Moskvas, 1977. aastal.

Lk 31 / ESLÜ liikmesorganisatsioonide talviseid tegemisi

URAN, TSKK, Harandus, Maximus

Lk 32 / Väike humoorikas koerasõnastik

Lk 33 / Palju toredaid inimesi

Igas endast lugupidavas väljaandes vältimatuks koostisosaks kujunenud nn. „prominendi veerg”. Ajakirja Saksa Lambakoer toimetus murrab traditsiooni! Selles rubriigis tutvustame neid toredaid „tavalisi” inimesi, kellest meie ühing koosneb ja tänu kellele oma tänases tugevuses eksisteerib. Selles numbris: Signe Tarraste, Ivar Suurväli, Aarne Altmets.

Lk 36 – 41 / ESLÜ aretuskontrollide tulemused, HD uuringute tulemused 2005, aretuse statistika 2005.

Lk 46- 49 / ESLÜ kevadsuvised üritused:

ESLÜ üldkoosolek 25. aprillil 2006 Tallinnas Vana-Kalamaja 20 algusega kell 18.00

ESLÜ võistlused: 13. mai KK ; 20.- 21. mai PJK; 17.- 18. juuni IPO/VPG

Kutsikanäitus 08. aprillil 2006 Tallinnas TTÜ staadionil, kohtunik pr. TYTTI LUOTO (Soome)

ESLÜ peaerinäitus 06. - 07. mail 2006 Tallinnas, kohtunik hr. HEINZ SCHEERER (SV, Saksamaa)

ESLÜ erinäitus 12. -13. augustil 2006 Haapsalus kohtunik hr. ANDERS ERIKSSON (Rootsi)

ESLÜ poolt soovitatavate koolitajate nimekiri
2006. aasta ürituste kalender
Sisukokkuvõtted vene- ja inglise keeles

Ajakirja Saksa Lambakoer 2006.a. aastakäigu trükkimist toetab Erkotrükk.